Põlva linnas pakub majutust juba meie kodumaa taasiseseisvumise algusaastatest alates Hotell Pesa. Lisaks majutusele pakub Kagureis OÜ mõnusas väikelinnas võimalust restoranis einestada, spaamõnusid nautida, seminare pidada ning kaugtööd teha. Hotell on väikelinnale omaselt armas ning hubane.

21. augustil Karilatsi Vabaõhumuuseumis aset leidnud Ökofestivali laat purustas viimaste aastate külastajate rekordi, kuna ilus ilm ja mõnus laadamelu tõid kohale ligi 7000 külastajat.

Põlvamaa Postitee äärest, Ihamaru risti lähedalt, võib leida talu nimega Eeverti-Mangu. Talus tegutseb Livia OÜ, mille põhitegevuseks on meetootmine, lisaks sellele kasvatab ning müüb mesilasperesid ja mesilasemasid. Osaühing alustas 2018 aastal, kui pereema hobist, mis nakatas pere tütart, sai ühtäkki ettevõte, mida Liivia Lints hakkas eest vedama.

Põlvamaal Tännassilma külas paikneb maaliliste vaadetega inglise stiilis aed, mida ilmestavad kaunid südamekesed – neid võib näha nii pisikestes detailides kui ka aia sissetulekul külalisi tervitamas. Mikko talus asub Südamete aed, mis oma olemuselt on köitnud paljusid eestimaalasi ning mida tullakse vaatama ka kaugematest riikidest. Iluaia ülesehitamisega alustati juba 1996. aastal ning peale perenaise, Anneli Patraili, maastikuehituse õppimise alustamist 2006. aastal Räpina aianduskoolis inspireerus ta veelgi aiatööst ning nii sündiski Südamete aed, mis pakub silmailu juba aastaid. Õpingute järel on Anneli leidnud ideid paljudest teistest aedadest, mida ta ise külastanud on.

Pühapäeval, 21. augustil leiab Karilatsi Vabaõhumuuseumis aset Ökofestivali laat, kus sarnaselt eelnevatele aastatele kaubeldakse käsitöö, looduse- ja tervisekaupadega ning puhtas looduses kasvatatud toidu, maa- ja metsaandidega.

Müürsepa talus, Võõpsu külas, Setomaa vallas majandab marjadega rõõmsameelne ja aktiivne perenaine Tiia Kivesti. Tema eestvedamisel valmivad igal aastal talus imemaitsvad ja tervislikud marjarullid. Idee nende tegemiseks koorus välja uuenduste otsimisest maasikate ja vaarikate müümise kõrvale ning selle mõtte tulemiks saigi 2013 aastal Marjarull OÜ. Midagi lihtsat aga samas mõnusat, mida tervislikust toitumisest lugupidaval inimesel maiustamiseks soetada sobiks. Algselt oli mõtteis isegi viilutatuna maasikaid kuivatama hakata, kuid see oleks olnud liialt aeganõudev, püreed teha on palju hõlpsam. Müürsepa talus on olnud alati marjadega majandamine väärtus omaette.

2017. aastal tuli Hispaaniast kodumaale tagasi Deivi Org, keda tuntakse ka kunstnikunimega, Monica del Norte. Siia tulles olid tal suured unistused, millest enamus ka tänaseks täitunud on, neist üheks oli oma galerii rajamine. Tallu saabuvat külalist ootab ees külalislahkus ja rahu ning nagu perenaine ise ütles: „Aeg siin justkui seisaks.“ Talus majandab MTÜ Aade.

Keset ilusat loodust, Põlvamaal Kanepi külas Heisri külas, toimetavad Evi ja Margus Laurits juba aastast 2017, kui tekkis vajadus vahelduse järele ning soov soetada kodu maapiirkonda. Majaga kaasa saadud maa aga vajas harimist ning sealt tekkis idee hakata kasvatama lisaks endale vajalike viljade ka midagi, mida oleks hea ning lihtne kasvatada, töödelda ja mille järgi oli neil endalgi vajadus. Nii sündiski Piirimäe OÜ, mille tegevuseks on maheköögiviljade kasvatamine, eelkõige küüslauk ja tšilli, mugulsibul.

Põlvamaa Postitee vahetus läheduses asub Kalda loodustalu, mis üllatab külastajaid enda lihtsusega ning rahuliku õhkkonnaga. Talu perenaine, Ege Värs, oma aktiivse olemusega asutas peale talu soetamist Sõreste külla, 2017 aastal, Agrieta OÜ eesmärgiga enda maitsvaid hoidiseid ning küpsetisi pakkuda maitseelamuste otsijatele. Postitee ääres möödus ka Ege lapsepõlv, see tõigi ta enda vanade juurte juurde tagasi.

Põlvamaa Arenduskeskus saatis enam kui 2000 maakonna ettevõtjale küsimustiku, mille eesmärk on kaardistada siinsete ettevõtjate võimalused ringmajanduses osalemiseks.

Sügisel avaneb PRIA maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse järjekordne taotlusvoor. Meetme eesmärk on eelduste loomine uute töökohtade tekkeks maal väljaspool põllumajandussektorit.

SA Põlvamaa Arenduskeskus on avanud kandideerimise pilootprogrammi, mille raames hindavad ettevõtted koostöös väliste konsultantidega ära oma süsiniku jalajälje ning koostavad lähiaastate tegevuskava jalajälje vähendamiseks. SA Põlvamaa Arenduskeskus toetab omalt poolt ettevõtteid kuni 6500 euro suuruse toetusega konsultatsiooniteenuse tellimiseks. Ettevõtte nõutav omafinantseering peab olema minimaalselt 10% konsultatsiooniteenuse maksumusest. 

Sander Veskimeister käivitas Räpina vallas Meelva külas ettevõtmise, mis lööb kaks kärbest ühe hoobiga – lambavillast, millele pole Eestis keegi suutnud seni mõistliku lahendust leida, toodetakse väetisegraanulid, mis on suurepärane väetis aianduse jaoks.

SA Põlvamaa Arenduskeskus kutsub rohelise mõtteviisiga Põlvamaal tegutsevaid ettevõtjaid 27. aprillil kell 13-15.30, Kesk 20, Põlva (3. korruse saal) Rohelisem Põlvamaa märgise infopäevale, kus tutvustatakse kvaliteedimärgise kasutamise eesmärki ja taotlemise korda.

Taevaskoja Puhkekeskuses leiab 22. aprillil kell 10.00–17.00 aset jätkusuutliku ja kestliku turismimajanduse seminar.

Põlvamaa Arenduskeskuse rohemajanduse suunajuhina alustas tööd Kanni Kallastu.  

Aitamaks kaasa rohepöörde juurutamisele piirkonna ettevõtetes ja Põlvamaa kujunemisele rohemajanduse põhimõtteid järgivaks konkurentsivõimelise ettevõtlussektori ja kõrge elanike heaoluga maakonnaks, kutsus Europe Direct Põlva teabekeskus koostöös Põlvamaa Arenduskeskusega ellu maakondliku ettevõtjate roheklubi.

Töö tulemusel peaks valmima analüüs, milles kaardistatakse ära kõik olulisemad kohad Põlvamaa ettevõtluses, kus hetkel eksisteerivad ebaefektiivsused/jäägid jms ning kus ringmajanduse kontseptsioonide rakendamisest oleks kõige suurem majanduslik kasu ettevõtetele ja maakonna majandusarengule. Samuti tuleb protsessi käigus koostada tegevuskava selle kasutamata potentsiaali realiseerimiseks.

Konsultatsioonifirma Cumulus Consulting viis käesoleval aastal Põlvamaal läbi rohemajanduse analüüsi, mille eesmärk on kaardistada maakonna rohemajanduse hetkeolukord ja soovitada prioriteetseid arengusuundi rohemajanduse valdkonnas. Põlvamaa tunnuslause "Rohelisem elu" ajalugu ulatub ligi 20 aasta tagusesse aega ning Põlvamaa rohemajanduse analüüsi eesmärk oli maakonna tunnuslausele uus hoog, sisustades selle uute maakonna rohemajandust arendavate ja elanike heaolu tõstvate suundade ja tegevustega.